Fa'amanuiaga ole Vitamini K – Vaitamini K Deficiency - O le a le Vitamin K?

O aoga o le vaitamini K e aofia ai le faʻaleleia atili o le soifua maloloina o ponaivi ma faʻaleleia le toto. O se vaitamini e solu ga'o e iai fo'i sona sao taua ile soifua maloloina ole fatu. E fa'aleleia ai fo'i galuega fai'ai ma puipuia mai le kanesa. Talu ai ona o le vaitamini K e faʻagaoioia le polotini e nafa ma le faʻatupuina o le toto, e le mafai ona faʻafefe le toto e aunoa ma lenei vaitamini.

Vitamini K ave mai mea'ai e a'afia ai siama o le intestinal. O le mea lea, o le maualuga o le vitamini K i le taimi nei i le tino e aʻafia ai le intestinal poʻo le faʻaogaina o meaʻai.

O aoga o le vaitamini K e aofia ai galuega e pei o le puipuia o maʻi fatu. O su'esu'ega ua fa'aalia ai o le mauaina o le tele o lenei vaitamini mai mea'ai e fa'aitiitia ai le fa'ama'i fatu. O le mafuaaga lena e matua matautia ai le le lava o le vitamini K.

aoga o vitamini k
Fa'amanuiaga ole vaitamini K

Vitamini K Ituaiga

E lua ituaiga o vaitamini K tatou te maua mai mea'ai: vitamini K1 ma vaitamini K2.. Vitamini K1 e maua i fualaau faisua, ae o le vitamini K2 e maua i meaʻai susu ma gaosia e siama i totonu o le manava.

Ole auala sili e fa'amalieina ai lou mana'oga ile vitamini K ile aso ole fuala'au lanu meamataAi mea'ai e iai le vaitamini K, e pei o le broccoli, kapisi, i'a ma fuamoa.

O loʻo iai foʻi le vailaʻau K3 faʻapitoa, e taʻua foi o le vitamini KXNUMX. Ae ui i lea, e le fautuaina e ave le vitamini talafeagai i lenei auala.

Fa'amanuiaga ole Vitamini K ile pepe

Ua iloa e tagata suʻesuʻe mo le tele o tausaga o pepe fou faatoa fananau mai e maualalo le maualuga o le vitamini K i o latou tino nai lo tagata matutua ma e fananau mai ma se faaletonu.

O lenei faaletonu, pe a ogaoga, e mafai ona mafua ai se faama'i toto i pepe e ta'ua o le HDN. O le tele o le faaletonu e sili atu ona taatele i pepe e fananau mai a'o lei oo i matua nai lo i latou e susu.

O le maualalo o le vaitamini K i pepe faatoa fananau mai e mafua ona o le maualalo o vaega o siama i totonu o latou manava ma le le lava o le tulaga o le placenta e feaveai ai le vaitamini mai le tina i le pepe.

E le gata i lea, o le vaitamini K ua iloa o loʻo i ai i le maualalo o faʻatonuga i le susu o susu. O le mea lea e sili atu ai le le atoatoa o pepe susu.

Fa'amanuiaga ole Vitamin K

Lagolago le soifua maloloina o le fatu

  • E fesoasoani le Vitamini K e puipuia ai le fa'amama o alatoto, ose mafua'aga autu o le fatu fatu.
  • E taofia ai le faamaaa o alatoto. 
  • E maua fa'anatura i siama o le intestinal Vitamini K2 E moni lava lenei mea mo .
  • O nisi suʻesuʻega o loʻo faʻaalia ai o le vitamini K o se meaʻai taua mo le faʻaitiitia o le mumū ma le puipuia o sela o loʻo laina ai aʻa toto.
  • O le taumafaina o le aofa'i talafeagai e taua tele e fa'atumauina ai le toto maualuga i totonu o se tulaga maloloina ma fa'aitiitia ai le lamatiaga o le pu'eina o le fatu (le fa'amuta po'o le fa'amuta o le galuega pamu a le fatu).

Fa'aleleia le ponaivi

  • O se tasi o aoga o le vaitamini K e faʻaitiitia ai le lamatiaga o le osteoporosis.
  • O nisi su'esu'ega ua maua ai o le maualuga o le vaitamini K e mafai ona taofia le gau o ponaivi i tagata e maua i le osteoporosis. 
  • E manaʻomia e o tatou tino le vaitamini K e faʻaaoga ai le calcium e manaʻomia e fausia ai ponaivi.
  • O lo'o iai fa'amaoniga e mafai e le vaitamini K ona fa'aleleia atili le soifua maloloina o ponaivi ma fa'aitiitia ai le lamatiaga o le gau o ponaivi, aemaise lava i fafine ua mae'a le fa'ata'otoga e ono maua i le osteoporosis.
  • E tusa ai ma suʻesuʻega talu ai nei, o tamaʻitaʻi ma fafine o loʻo taumafaina le tele o vitamini K2 e 65% e faʻaitiitia ai le afaina o le gau o le suilapalapa pe a faʻatusatusa ia i latou e maualalo le aofaʻi.
  • I le metabolism o ponaivi, e galulue faʻatasi le vitamini K ma le D e faʻaleleia le mamafa o ponaivi.
  • O lenei vaitamini e a'afia lelei le paleni o le calcium i le tino. O le calcium o se minerale taua i le metabolism o ponaivi.

Ma'i masina ma le toto

  • O le faʻatonutonuina o le gaioiga o hormones o se tasi lea o aoga o vitamini K. Fesoasoani e fa'aitiitia le ma'i PMS ma le ma'i masina.
  • Talu ai o se vaitamini e fa'amalo toto, e taofia ai le tele o le toto i le taimi o le ma'i masina. O lo'o iai mea e fa'amamafa ai tiga mo fa'ailoga PMS.
  • O le tele o le tafe toto e mafua ai le ga'o ma le tiga i le taimi o le ma'i masina. 
  • E faateteleina foi faailoga PMS pe a le lava le vaitamini K.

Fesoasoani e tau le kanesa

  • O le isi aoga o le vaitamini K e fa'aitiitia ai le lamatiaga o le prostate, colon, manava, isu ma le gutu.
  • O se suʻesuʻega e tasi na maua ai o le ave i luga o tui maualuga na fesoasoani i tagata mamaʻi e maua i le kanesa o le ate ma faʻaleleia ai le ate.
  • O se isi suʻesuʻega na faʻaalia ai i le faitau aofaʻi o tagata Metitirani e maualuga le lamatiaga o maʻi fatu, o le faʻateleina o meaʻai i le vaitamini na faʻaitiitia ai le lamatiaga o le fatu, kanesa, poʻo le oti.

Fesoasoani i le fa'atupu toto

  • O se tasi o aoga o le vaitamini K o le fesoasoani lea i le faʻamalo toto. E puipuia ai le tino mai le tafetoto pe momomo gofie. 
  • E faigata tele le fa'agasologa o le fa'atupu toto. Aua e le itiiti ifo i le 12 polotini e tatau ona galulue faatasi mo le faagasologa ina ia maeʻa.
  • E fa o polotini fa'amalo e mana'omia le vaitamini K mo a latou gaioiga; O le mea lea, o se vitamini taua.
  • E taua tele le sao o le Vitamin K i le fesoasoani e fa'amalolo manu'a ma manu'a ona o lona sao i le fa'atupu toto.
  • O le faama'i toto o pepe fou faatoa fananau mai (HDN) ose tulaga e le tupu lelei ai le fa'atupu toto. E tupu lenei mea i pepe faatoa fananau mai ona o le le lava o le vaitamini K.
  • O se suʻesuʻega e tasi na faʻamaonia ai e tatau ona tuʻuina atu tui ole vitamini K ile pepe faatoa fanau mai ina ia faʻaumatia ma le saogalemu le HDN. O lenei faiga ua faʻamaonia e le afaina i pepe faatoa fananau mai.
  O le a le aoga o le suauu lemongrass e tatau ona iloa?

Fa'aleleia galuega fai'ai

  • O polotini fa'alagolago ile vitamini K e iai sona sao taua ile fai'ai. O lenei vaitamini e auai i le neura e ala i le aʻafia i le metabolism o molelaʻau sphingolipid e tupu faʻapitoa i sela o le faiʻai.
  • Sphingolipids o molela'au malosi fa'aola e aofia ai le tele o gaioiga feavea'i. E iai so latou sao i le gaosiga o sela faiʻai.
  • E le gata i lea, o le vitamini K o loʻo i ai se gaioiga faʻamaʻi. E puipuia ai le fai'ai mai fa'ama'i fa'ama'i fa'ama'i e mafua mai i le fa'aleagaina o fa'ama'i sa'oloto.
  • O fa'ama'i fa'ama'i e fa'aleagaina ai sela. E iai le manatu e a'afia i le tupu a'e o le kanesa, fa'ama'i Alzheimer, fa'ama'i Parkinson ma fa'aletonu le fatu.

Puipuia le soifua maloloina o nifo ma aulafo

  • O taumafa e maualalo i vaitamini e solu ga'o e pei ole vitamini A, C, D ma le K e mafua ai le fa'ama'i fa'ama'i.
  • O le puipuia o le pala o nifo ma le fa'ama'i o nifo e fa'alagolago i le fa'ateleina o le taumafaina o vaitamini e solu ga'o lea e iai sona sao i le fa'aputuina o ponaivi ma nifo.
  • O se mea'ai e tele vaitamini ma minerale e fesoasoani i le tapeina o siama leaga e gaosia ai le acid e ola i le gutu ma faaleagaina ai nifo.
  • E galue le Vitamini K ma isi minerale ma vaitamini e tape ai siama e faaleagaina ai le iila o nifo.

Fa'ateleina le fa'alogoina o le inisalini

  • O le inisalini o le hormone lea e nafa ma le faʻaosoina o le suka mai le toto i le aano e mafai ona faʻaaogaina e fai ma malosi.
  • A e 'ai tele le suka ma ga'o ga'o, e taumafai le tino e gaosia atili le inisalini e fa'aauau ai. Ae paga lea, e maua ai le maualuga o le inisalini, teteʻe inisalini E mafua ai se tulaga e ta'ua . O le mea lea e fa'aitiitia ai lona aoga ma i'u ai i le si'itia o le suka toto.
  • O le fa'ateleina o le vaitamini K e fa'aleleia ai le ma'ale'ale o le inisalini e fa'atumauina ai le maualuga o le suka i totonu o le fua masani.

O a mea o lo'o iai Vitamini K?

O le le lava o lenei vaitamini e mafua ai le toto. E vaivai ai ivi. E fa'ateleina ai le fa'ama'i fatu. O le mea lea, e tatau ona tatou maua le vitamini K e manaʻomia e lo tatou tino mai meaʻai. 

Vitamini K o se vaega o mea faʻapipiʻi vaevaeina i ni vaega se lua: Vitamini K1 (phytoquinone) ve Vitamini K2 (menaquinone). Vitamini K1, o le ituaiga sili ona taatele o le vaitamini K, e maua i mea'ai o la'au, aemaise o laulaau lanu meamata uliuli. Vitamini K2 e maua na'o mea'ai manu ma mea'ai laau fa'afefete. Ole lisi lea o mea'ai e iai vitamini K...

Mea'ai e tele vaitamini K

  • kapisi kale
  • Sinapi
  • Chard
  • kapisi uliuli
  • sipinasi
  • broccoli
  • Brussels tatupu
  • ate povi
  • Moa
  • ate kusi
  • Pipi lanumeamata
  • Pulu mago
  • kiwi
  • Suau'u soya
  • sisi
  • avoka
  • pi

O a fualaau faisua e iai le vaitamini K?

Punaoa sili o vaitamini K1 (phytoquinone) laulaau lanu meamata lanu uliulid.

  • kapisi kale
  • Sinapi
  • Chard
  • kapisi uliuli
  • Beet
  • Pasili
  • sipinasi
  • broccoli
  • Brussels tatupu
  • Kapisi

O aano o manufasi e iai le vaitamini K

O le aoga o aano o manufasi e eseese e faalagolago i meaʻai a le manu. O aano o manufasi ga'o ma le ate o puna sili ia o vaitamini K2. O mea'ai e iai le vaitamini K2 e aofia ai:

  • ate povi
  • Moa
  • ate kusi
  • Fata pato
  • fatuga'o povi
  • ate moa

Meaʻai susu e iai vitamini K

oloa susu ma fua Ose puna lelei ole vaitamini K2. E pei o mea'ai aano o manufasi, e eseese mea o lo'o maua i vaitamini e fa'atatau i mea'ai a le manu.

  • sisi malo
  • sisi malu
  • Fuamoa fuamoa
  • Cheddar
  • Susu atoa
  • faʻapata
  • Kulimi

Fualaau aina e iai le vaitamini K

O fuala'au aina e masani lava e le'o iai le tele o vaitamini K1 e pei o fuala'au lanu meamata. Ae ui i lea, o nisi o loʻo i ai ni aofaiga lelei.

  • Pulu mago
  • kiwi
  • avoka
  • pilekipeli
  • Blueberry
  • rimoni
  • mati (mamago)
  • Tomato (mago i le la)
  • vine mata

Nati ma lekimu e iai le vaitamini K

Nisi fuamoa ve natiE maua ai le tele o vaitamini K1, e ui lava e itiiti ifo nai lo laulaau laumata lanu meamata.

  • Pipi lanumeamata
  • pi
  • Soya
  • Cashew
  • Pinati
  • Pine pine
  • Walnut

O le a le Vitamin K Deficiency?

A le lava le vaitamini K, e alu le tino i le faʻalavelave faʻafuaseʻi. E fa'atino galuega taua e mana'omia mo le ola vave. O le iʻuga, o le tino e faʻaleagaina i le faʻaleagaina o gaioiga taua, faʻavaivaia o ponaivi, le atinaʻeina o le kanesa ma faʻafitauli o le fatu.

Afai e te le maua le aofaʻi manaʻomia o le vaitamini K, e tupu faʻafitauli ogaoga o le soifua maloloina. O se tasi o nei mea o le le lava o le vaitamini K. vaitamini K O se tagata e iai se fa'aletonu e tatau ona fa'afeso'ota'i muamua se foma'i mo se su'esu'ega sa'o. 

O le le lava o le vaitamini K e tupu ona o le le lelei o meaai po o le le lelei o le taumafa. 

E seasea ona maua le vaitamini K i tagata matutua, ae o pepe faatoa fananau mai e matua lamatia lava. O le mafuaʻaga e seasea ai le leai o le vitamini K i tagata matutua ona o le tele o meaʻai e iai le aofaʻi o vitamini K.

Ae ui i lea, o nisi vailaʻau ma nisi tulaga faʻalesoifua maloloina e mafai ona faʻalavelave i le faʻaogaina ma le faʻavaeina o le vitamini K.

  Fa'afefea ona Kolosi Laugh Lines? Auala Lelei ma Faanatura

Faailoga o le le lava o le Vitamin K

O fa'ailoga nei e tupu i le le lava o le vaitamini K:

Tele le tafe toto mai le tipi

  • O se tasi o aoga o le vaitamini K o le faʻaleleia lea o le toto. I le tulaga o le le atoatoa, e faigata le faʻamalo toto ma mafua ai le tele o le gau o le toto. 
  • O lona uiga o le leiloa o le toto mataʻutia, faʻateleina le lamatiaga o le oti pe a maeʻa manuʻa tuga. 
  • O le mamafa o le ma'i masina ma le toto isu o nisi ia o tulaga e mana'omia ai le gauai atu i le maualuga o le vitamini K.

vaivai o ivi

  • O le tausia o ponaivi maloloina ma malosi atonu o le aoga sili lea ona taua o le vaitamini K.
  • O nisi su'esu'ega e fa'afeso'ota'i le fa'aaogāina o vaitamini K i le maualuga o minerale o ponaivi. 
  • O le le lava o lenei mea'ai e mafai ona mafua ai le osteoporosis. 
  • O le mea lea, i le tulaga o le le atoatoa, e lagona le tiga i sooga ma ponaivi.

momomo faigofie

  • O tino o i latou e le lava le vaitamini K e faigofie ona tu'imo'o i sina ta itiiti. 
  • E oo lava i sina patupatu laititi e mafai ona liu i se momomo tele e le vave malolo. 
  • O le manu'a e masani lava ile ulu po'o foliga. O nisi tagata e maua ni pupuni toto laiti i lalo o latou fao.

Fa'afitauli o le Gastrointestinal

  • Ole le lava ole vaitamini K e mafua ai fa'afitauli eseese ole manava.
  • Ole mea lea e fa'atuputeleina ai le fa'aletonu ole manava ma le toto. Ole mea lea e fa'atupula'ia ai le toto ile urine ma le fe'au. 
  • I tulaga e seasea tupu, e mafua ai le tafe toto i totonu o le mucosal membranes i totonu o le tino.

toto aulaula

  • O le tafetotoi aulamu ma fa'afitauli o nifo o fa'ailoga masani ia o le le lava o le vaitamini K. 
  • Vitamini K2 e nafa ma le faʻagaoioia o se polotini e taʻua o le osteocalcin.
  • O lenei porotini e ave ai le calcium ma minerale i nifo, o le le lava lea e taofia ai lenei faiga ma vaivai ai o tatou nifo. 
  • O le gaioiga e mafua ai le gau o nifo ma le tele o le tafe toto mai i nifo ma nifo.

O faʻamaoniga nei e mafai foi ona tupu pe a le lava le vitamini K:

  • Fa'atoto i totonu o le faiga o mea'ai.
  • Toto ile mimi.
  • Fa'ato'ato'a fa'atupu toto ma toto toto.
  • Fa'atupu toto maualuga ma le anemia.
  • Le tele o le calcium i totonu o a'oga vaivai.
  • Fa'ama'a'a o alatoto po'o fa'afitauli ile calcium.
  • Fa'ama'i o le Alzheimer.
  • Faʻaitiitia le prothrombin i totonu o le toto.

O le a le mea e mafua ai le le lava o le Vitamin K?

O aoga o le vaitamini K e aliali mai i le tele o galuega taua a le tino. E taua le 'ai o mea'ai e tele i lenei vaitamini. O le le lava o le vaitamini e masani lava ona mafua ona o le le lelei o le 'ai.

Ole le lava ole vitamini K ose fa'afitauli tuga. E tatau ona foia e ala i le taumafaina o mea'ai masani po'o mea'ai fa'aopoopo. E seasea maua le vaitamini K ona o siama i totonu o le manava tele e mafai ona maua mai totonu. O isi tulaga e mafai ona mafua ai le le lava o le vitamini K e aofia ai:

  • gallbladder poʻo cystic fibrosis, ma'i celiacFa'afitauli fa'alesoifua maloloina e pei o gallstones, gall disease, ma Crohn's disease
  • ma'i ate
  • ave vai vai toto
  • mu tuga

Togafitiga ole Vaitamini K

Afai e maua se tagata i le faaletonu o le vaitamini K, o le a faatonuina o ia i se vaitamini K faaopoopo e taʻua o le phytonadione. O le phytonadione e masani ona inu tautala. Ae peita'i, afai e faigata i se tagata ona fa'asusu se fa'aopoopoga tu'u gutu, e mafai fo'i ona tu'uina atu e fai ma tui.

O le fua e tu'uina atu e fa'atatau i le matua ma le soifua maloloina o le tagata. Ole fua masani ole phytonadione mo tagata matutua e mai le 1 i le 25 mcg. Ole faaletonu ole vitamini K e masani ona puipuia ile taumafa tatau. 

O a fa'ama'i e mafua ona o le le lava o le Vitamin K?

O faʻamaʻi ia o loʻo vaʻaia i le le lava o le vitamini K ...

Kanesa

  • O suʻesuʻega ua faʻaalia ai o le tagata e maualuga lona taumafa vitamini K e sili ona maualalo le lamatiaga o le kanesa ma e 30% le faʻaitiitia o le ono maua i le kanesa.

Osteoporosis

  • Ole maualuga ole vaitamini K e fa'ateleina ai le ponaivi, a'o le maualalo e mafua ai le osteoporosis. 
  • Osteoporosis o se fa'ama'i ponaivi e fa'aalia i ponaivi vaivai. E mafai ona oʻo atu ai i faʻafitauli tetele e pei o gau ma le lamatiaga o le pa'ū. Vitamini K e fa'aleleia ai le soifua maloloina o ponaivi.

fa'afitauli cardiovascular

  • E fesoasoani le vaitamini K2 e puipuia ai le faamaaa o alatoto e mafua ai le faama'i fatu fatu ma le faaletonu o le fatu. 
  • E mafai fo'i e le vaitamini K2 ona taofia le fa'atupuina o le calcium i totonu o alatoto.

tele le toto

  • E pei ona tatou iloa, o aoga o vitamini K e aofia ai le faʻamautinoaina o le toto.
  • Vitamini K e fesoasoani e faʻaitiitia le lamatiaga o le tafe toto i le ate. 
  • O le le lava o le vaitamini K e mafai ona mafua ai le toto isu, toto i le mimi po'o le fe'au, tuai le nofoa uliuli, ma le mamafa o le ma'i masina.
mamafa le ma'i masina
  • O le galuega autu a le vitamini K o le faʻamalo toto. 
  • O le maualalo o le vaitamini K i totonu o le tino e mafai ona mafua ai le mamafa o ma'i masina. 
  • O le mea lea, mo se olaga maloloina, e tatau ona faʻaaogaina meaʻai e tele i vitamini K.

Toto

  • Ole le lava ole toto ole Vitamin K (VKDB) e ta'ua ole ma'i toto ile pepe faatoa fananau mai. O lenei ma'i e ta'ua foi o le faama'i toto. 
  • E masani ona fananau mai pepe e maualalo le vaitamini K. E fananau mai pepe e leai ni siama i totonu o latou manava ma e le lava le vaitamini K mai le susu o susu.

momomo faigofie

  • O le le lava o le vaitamini K e mafai ona tupu ai le manu'a ma le fula. O lenei mea o le a mafua ai le tele o le tafe toto. Vitamini K e mafai ona fa'aitiitia le toto'a ma le fula.

matutua

  • O le le lava o le vaitamini K e mafai ona mafua ai maanuminumi au laina ataata. O le mea lea, e taua tele le taumafaina o le vitamini K e tumau ai le talavou.

hematomas

  • Vitamini K ose mea'ai taua mo le fa'amalo toto, puipuia ai le tafetotoi faifaipea. O lenei vaitamini e fa'aliliuina le fa'agasologa o le fa'amama toto.
  O le a le gastritis, aisea e tupu ai? Fa'ailoga ma Togafitiga

faaletonu fanau

  • O le le lava o le vaitamini K e mafai ona oo atu ai i faaletonu o le fanau mai e pei o tamatamailima pupuu, alalaupapa isu, taliga matutu, isu, gutu ma foliga, faaletonu o le mafaufau ma faaletonu neural tube.

leaga le soifua maloloina o ponaivi

  • E mana'omia e ponaivi le vaitamini K e fa'aoga lelei ai le calcium. 
  • E fesoasoani lea e fausia ma faatumauina le malosi ma le sa'o o ponaivi. Ole maualuga ole vaitamini K e maua ai le tele o ponaivi.
O le a le tele o le Vitamin K e tatau ona inu ile aso?

Ole alauni fautuaina ile aso (RDA) mo vaitamini K e fa'atatau ile itupa ma le matua; E fesoʻotaʻi foʻi ma isi mea e pei o le susu, maʻitaga ma faʻamaʻi. Fautuaina tau mo le taumafaina lelei o le vaitamini K e faapea:

Pepe

  • 0 – 6 masina: 2.0 micrograms i le aso (mcg/aso)
  • 7 – 12 masina: 2.5mcg/aso

 Tamaiti

  • 1 – 3 tausaga: 30mcg/aso
  • 4-8 tausaga: 55mcg/aso
  • 9 – 13 tausaga: 60mcg/aso

Autalavou ma Tagata Matutua

  • Alii ma tamaitai 14 – 18: 75mcg/aso
  • Alii ma tamaitai 19 tausaga ma luga atu: 90mcg/aso

E fa'afefea ona puipuia le le lava o le vaitamini K?

E leai se aofaiga patino ole vaitamini K e tatau ona e taumafaina i aso taitasi. Ae ui i lea, ua iloa e le au fai meaʻai, i le averesi, 120 mcg i le aso e lava mo alii ma 90 mcg mo tamaitai. O nisi mea'ai e matua'i maualuga lava i le vaitamini K, e aofia ai lau lau'au laumata. 

Ole fua tasi ole vaitamini K ile fanau mai e mafai ona puipuia ai le faaletonu o pepe faatoa fananau mai.

O tagata ei ai tulaga e a'afia ai le ga'o malabsorption e tatau ona talanoa i la latou foma'i e uiga i le aveina o vitamini K supplements. E fa'apea fo'i mo tagata o lo'o inu warfarin ma isi fa'ama'i fa'ama'i.

Aafiaga ole Vitamin K

Ua matou lisiina aoga o vitamini K. Ae faapefea mea ua faaleagaina? E le tupu a'afiaga ole vitamini K ile aofa'i o mea'ai. E masani lava ona tupu ona o le faʻaaogaina tele o faʻaopoopoga. E le tatau ona e inuina le vaitamini K i tui e maualuga atu nai lo le aofaʻi o aso taʻitasi. 

  • I tulaga e pei o le stroke, cardiac arrest poʻo le faʻamalo toto, aua le faʻaaogaina le vaitamini K e aunoa ma le faʻatalanoaina o se fomaʻi.
  • Afai e te inuina vailaʻau faʻamaʻi toto, e tatau ona e faʻaeteete ia aua neʻi e taumafaina meaʻai e tele i vitamini K. Aua e ono afaina ai le aoga o nei fualaau.
  • Afai e sili atu i le sefulu aso o le a e fa'aaogaina vaila'au fa'ama'i, e tatau ona e taumafai e maua atili le vaitamini lea mai mea'ai, aua e mafai e vaila'au fa'ama'i ona tapeina siama i totonu o le manava e mafai ai e le tino ona mitiia le vaitamini K.
  • O vailaʻau e faʻaaogaina e faʻaititia ai le cholesterol e faʻaitiitia ai le aofaʻi o le tino e mitiia ma e mafai foi ona faʻaitiitia ai le faʻaogaina o vitamini e solu gaʻo. Taumafai ia lava le vaitamini K pe a e inuina fualaau faapena.
  • Fa'aeteete pe a fa'aaoga mea fa'aopoopo vitamini E. Aua Vitamini E E ono fa'alavelave i le fa'aogaina ole vitamini K ile tino.
  • Vitamini K e mafai ona fegalegaleai ma le tele o vailaʻau, e aofia ai vailaʻau faʻamaʻi toto, vailaʻau faʻamaʻi, vailaʻau faʻamaʻi, vailaʻau e faʻaititia ai le cholesterol, ma vailaʻau e paʻu ai le mamafa.
  • Afai e ave vaila'au fa'ama'i i le taimi o le ma'itaga po'o le fa'asusu, le pepe po'o le pepe fou Le lava vitamini K fa'ateleina le lamatiaga.
  • O vaila'au e fa'aitiitia ai le cholesterol e poloka ai le fa'aaogāina o ga'o. vaitamini K E manaʻomia le gaʻo mo le faʻafefe, o lea e maualuga ai le lamatiaga o le le atoatoa i tagata o loʻo inu lenei vailaʻau.
  • O tagata o lo'o tagofia so'o se tasi o nei vaila'au e tatau ona fa'afeso'ota'i se foma'i e uiga i le fa'aogaina o le vaitamini K.
  • O le auala sili e mautinoa ai o loʻo lava meaʻai a le tino o le 'ai lea i meaʻai paleni e aofia ai le tele o fualaau 'aina ma fualaau faisua. E tatau ona fa'aaoga mea fa'aopoopo pe a fa'aletonu ma i lalo o le vaavaaiga a foma'i.
E aotele ai;

O aoga o le vaitamini K e aofia ai le faʻamautinoaina o le toto, puipuia mai le kanesa ma le faʻamalosia o ponaivi. O se tasi lea o vaitamini e solu ga'o e iai sona sao taua i le tele o vaega o le soifua maloloina.

E lua ituaiga autu o lenei vaitamini taua: Vitamini K1 e masani ona maua i laulaau lanu meamata faʻapea foʻi ma meaʻai o laʻau, ae o le vitamini K2 e maua i manu, aano o manu ma meaʻai susu.

Ole aofa'i ole vaitamini K ile aso e mana'omia e ono fesuisuia'i e fa'atatau ile matua ma le itupa. Ae ui i lea, e fautuaina e le au fai meaʻai le averesi o le 120 mcg i le aso mo alii ma le 90 mcg mo tamaitai.

O le le lava o le vitamini K e tupu ona o le le lava o lenei vaitamini i le tino. O le le atoatoa o se faafitauli tuga. E ono mafua ai fa'ailoga e pei o le toto ma le manu'a. E tatau ona togafitia e ala i le 'ai o meaʻai o loʻo i ai le vaitamini K poʻo le faʻaaogaina o mea faaopoopo vitamini K.

Ae ui i lea, o le tele o mea'ai faaopoopo e ono mafua ai ni fa'afitauli tau soifua maloloina. Vitamini K e mafai ona fegalegaleai ma nisi vailaʻau. O le mea lea e tatau ai ona faʻaaogaina ma le faʻaeteete.

Faʻamatalaga: 1, 2, 3, 4

Faasoa le pou!!!

Tuua se tali

E le fa'asalalauina lau tuatusi imeli. Fanua manaomia * ua makaina i latou i